Raha võim on pikk ja igavene ehk natuke abieluvaralepingust.

Enne abiellumist räägib tulevane paar sellest, kus elama hakatakse, kui palju lapsi planeeritakse, seksist ja veel paljudest olulistest asjadest. Vaid üks teema tundub olevat liiga personaalne, et sellest oma partneriga rääkida - see on raha, kirjutas ajaleht The Wall Street Journal mõni aeg tagasi (vahendab Äripäev).

Suhte rahaline külg vajab üksteise usaldamist ja teineteisega arvestamist sama moodi nagu füüsiline ja vaimne pool. Kui seda ei tehta, jääb abielu loodetust lühemaks.

Mõjukas majandusleht soovitab armunutel enne suurt otsust esitada need ebamugavad küsimused:
* Olete te kulutaja või säästja tüüpi inimesed?
* Missugused on teie mõlema varad ja kohustused?
* Missugust tüüpi teie võlakohustused on?
* Missugused on teie finantsilised soovid tuleviks?
* Missugused on teie ootused karjäärile?
* Kes hakkab peres rahaasju ajama?
* Mitu "rahakotti" hakkab saab peres olema?
* Kui suured on teie teadmised raha-asjadest?
* Kas teil oleks vaja abieluvaralepingut?


Abieluvaraleping on leping, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes erinevalt seaduses sätestatust. Ilma lepinguta on seaduslike abikaasade poolt abielu jooksul soetatud vara ühisvara, mis jaguneb pooleks.
Vt. ka Perekonnaseadus

Riigiportaal www.eesti.ee kirjutab abieluvaralepingust nii:

Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata:
* milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks;
* milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara;
* kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada;
* kuidas abikaasade ühisvara jagada;
* abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel;
* abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega.

Abieluvaralepinguga ei või:
* lugeda abikaasade ühisvaraks vara, mis abikaasa on kinke või pärimise teel omandanud tingimusega, et see kuulub temale lahusvarana;
* jätta abikaasat või lahutatud abikaasat ilma õigusest saada ülalpidamist seaduses sätestatud alustel;
* loobuda abikaasade ühisvara jagamise õigusest abielu lõppemisel.

Seega sätestab leping abielu jooksul soetatud (või pooltel enne abiellumist olnud) vara jaotuse võimaliku lahutuse korral ja selle käsutusõiguse abielu jooksul. „Lepingu idee on kaitsta tervikvara laialitassimist, tegelikult... rikkama poole garantiid vara jagamisel, mõnikord ka rikkaga abiellunu garantiid elatisele peale lahutust.”, öeldakse väikse kohase irooniaga kodutute foorumis.
"Abieluvaraleping annab abikaasadele omamoodi täiendava kindlustunde, et nii abielu kestel kui ka selle lõppemisel on varalised vahekorrad klaarid ning ehk jäävad nii mõnedki vara üle peetavad vaidlemised seeläbi olemata”, arvab veebileht www.rmp.ee, kus lepingupunkte on väga heade näidetega kommenteerinud Alter Õigusbüroo.


Abieluvaraleping, mis ei ole kantud abieluvararegistrisse, reguleerib ainult abikaasade omavahelisi varalisi suhteid.
"Kolmandate isikute (võlausaldajate) suhtes hakkavad abieluvaralepingu tingimused kehtima, kui lepingu kohta on tehtud kanne abieluvaralepingu registrisse enne kolmanda isiku nõude tekkimist”, ütleb Aivar Pilv ja rõhutab:„Eriti oluline on niisugune kanne, kui ühe abikaasa võlausaldaja soovib enda nõude rahuldamist abikaasale kuuluva osaluse sundmüügi kaudu.”

Notarite Koja lehelt on lugeda, et Abieluvararegistri seadus, mis jõustus 1. septembril 1996, sätestab vajalikud nõuded abieluvaralepingu registreerimiseks maa- ja linnakohtute kinnistusosakondades, mis on abieluvararegistri pidajateks.
Üldjuhul sisaldub avaldus kande tegemiseks abieluvararegistris juba notariaalses abieluvaralepingus ning poolte kokkuleppel võib vastava lepingu registreerijaks olla notar.
Registri kanne abieluvaralepingu sõlmimise kohta avaldatakse väljaandes „Ametlikud Teadaanded”
Samas on kirjas, et kulutused, mis kaasnevad abieluvaralepingu sõlmimisega on seotud vara väärtusega, mille üle kokkulepet sõlmitakse. Notari tasu arvutatakse lepingus mainitud abieluvara väärtuse järgi vastavalt seadustes toodud tabelitele. Tasu arvutamisel loetakse minimaalseks abieluvara väärtuseks viis tuhat krooni. Minimaalse tehinguväärtusega abieluvaralepingu korral on notari tasuks 538 krooni 10 senti (koos käibemaksuga) ning riigilõiv sõltuvalt tehinguväärtusest (miinimum 140 krooni).

Abieluvaralepingu võib sõlmida nii enne abiellumist kui abielu vältel. Enne abiellumist sõlmitud abieluvaraleping jõustub abiellumisest.

Eestis, kus lahutatakse kuni 2/3 abieludest pole ettemõtlemine kindlasti kurjast ning abieluvaraleping aitab vältida võimalikke varajagamisvaidlusi, kui asjad siiski ei peaks kestma igavesti ja päev peale.


Aitäh kodutute foorumile inspiratsiooni eest!

Tagasi samm-sammult tähelepanekutesse.