Laulatus ehk kui Jumal on ühte pannud

Nii tähtsal päeval ja nii olulise otsuse puhul on kajavas kirikus öeldud: "Mis Jumal on ühte pannud, ärgu lahutagu inimene mitte." kaunilt romantiline ning südamlik laulatus tuledesäras ja lilledemeres kirikus on paljude pruutide unistustes.

Kuid laulatus kirikus pole pelgalt pulmade tseremooniakoha ja -stiili valimise küsimus. Laulatus on osa ristiinimese teekonnast läbi elu.
Enne kristliku perekonna loomist peab olema saanud kristlaseks ehk ristitud.
Ristimine on uuestisünd - ristimisest algab uus elu, olgu ta imik või täiskasvanu. Ristitud inimene saab osa armust, mida Kristuse kannatus, surm ja ülestõusmine on toonud kogu inimkonnale.
Samuti peab olema noor kristlane saanud täiskasvanuks ehk konfirmeeritud.
Konfirmatsioon on ristimise kinnitamine – täisealine inimene tunnistab leerijumalateenistusel oma lapsepõlves vanemate poolt soovitud ja toimetatud ristimist ning oma usku Jumalasse ja selle kiriku, kus ta konfirmeeritakse, oma kirikuks.
Enne leeriõnnistuse (konfirmatsiooni) saamist on vaja läbida õpetus kristlike põhitõdede kohta ehk leer.
Leeris õpitakse tundma Piiblit, katekismust, tutvutakse jumalateenistuse, talituste ja kiriku eluga. Kokkuvõtlikult: leer on koguduseliikme ettevalmistus.
Konfirmatsioon annab ülesande ning jõu elada kristlikult sõnas ja tegudes ning selle jumalateenistusega alustab ristiinimene iseseisvat elu.
Tänapäeval võib leer kesta mõnest kuust kuni aastani.

Kirik toetab koguduseliikmete perekonda ja perekonna loomist ning abielu on Jumala seatud, et mees ja naine võiksid kogeda õnne ja toetada teineteist, kasvatada lapsi.
Kristliku abielu algus on laulatus.
Laulatus on talitus, kus mees ja naine Jumala nimel sõlmivad omavahel kristliku abielulepingu, millega pruutpaar seob ennast jäädavaks ja lahutamatuks kooseluks. Abiellumisega teadvustab pruutpaar oma sugulastele ja kogu ühiskonnale, et nad tahavad elada koos, jagada rõõme ja kannatusi, üksteise ja oma laste eest võrdselt vastutada.
Laulatus on eestpalve- ja õnnistustalitus, millega pruutpaar ja pulmarahvas palub abielutõotuse täitmiseks Jumala õnnistust.
Vaimulik on seejuures kirikupoolne tunnistaja ja lepingu seaduslikkuse kinnitaja.

Laulatuse näidiskava saab näha siit
ja lisaks lugeda siit.

Abielutõotuse näidis on siin.

Kristlikku lisalugemist abieluks ettevalmistumise ja abielu enese kohta leiate siit lehelt. Näiteks Harry Leesmenti väga head kirjutist abielu tõotuste vajalikkuse kohta on huvitav lugeda ka pühapäeva-kristlastel.

Riigikogu võttis 30. mail 2001. aastal vastu Perekonnaseaduse muutmise seaduse, mille eesmärk on anda vaimuliku poolt sõlmitavatele abieludele võrdne õiguslik jõud perekonnaseisuasutuses sõlmitavate abieludega. Ehk teisisõnu need paarid, kes soovivad oma abielu kiriklikult laulatada, ei pea enam enne tähtsat sündmust perekonnaseisuametisse abielu registreerima minema. Seda toimingut võib teha kirikuõpetaja ning avaldus abielu registreerimiseks esitatakse otse temale.
Abielu registreerimise õigust ei anta kirikule üldiselt, vaid konkreetsetele vaimulikele, pärast seda, kui nad on läbi teinud vastava ettevalmistuse.
Eestis on selliseid vaimulikke 153. Nimekiri doc. formaadis 26.02.2008.a. seisuga Siseministeeriumi kodulehelt.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku hingekarjaste kogudused leiab siit.


Aga hind?
EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurm ütleb:"Jumala õnnistust ei saa kinni maksta - selleks pole meil kunagi sobivat ega piisavalt raha."
Rahasse saab mõõta talitusega seotud kulud ning toetada annetusega koguduse tegevust. Annetus ei peaks olema mõeldud vaid laulatuse otseste kulude katmiseks, vaid annetust tehakse tänu ja lugupidamisega hinnates koguduse tegevust ning soovides, et pühakoda ka enne ja pärast laulatust oleks avatud.

Paljudes kogudustes on juhatus esitanud soovitavad annetuse summad ning seda peaks küsima juba konkreetsest kogudusest, kus soovitakse laulatust korraldada.
Loomulikult on erinevates kirikutes ja erinevatel aastaaegadel ka isesugused kulutused.

Abiks olid:
Armumisest abieluni – kristlik veebileht
EELK kiriku teejuht
Wikipedia

Tagasi organiseerijasse.