Pillimeestest nii ja teisiti.

Elav muusika on kahtlemata hea tujulooja, sest vahetu kontakt muusikaga sobib pulma atmosfääri ja rõhutab toimuva erakordsust, kuid nagu kõikide muude tähtsate valikute puhul, nii ka siin – kõik oleneb: kas õhtut juhib pulmaisa või peaks meeleolu looma ainult pillimehed, kui palju on rahvast, milline on nende muusikamaitse ja tantsutahe ning kui palju lubab eelarve, sest elava muusika ülemine hinnapiir on üsna kummist.
Tõsiselt hea külapillimees võib mängulustile lisaks küsida kaks jakobsoni, Eesti-Soome sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel maksaks ilmselt palju-palju rohkem.
Keskmiselt võib 2-4 liikmelise pulmadele spetsialiseerunud ansambli puhul arvestada 10 000.- krooniga, mis tavaliselt sisaldab nelja 40-minutilist blokki.

Esmane abinõu kõhklejatele, kas kutsuda pillimehed või mitte, on kriitiline pilk külaliste harjumuspärasele käitumisele ja omaenda rahakotile.
Kui eelarve on kriitiline, ei ole halb variant valida pulmavanem, kes ühtlasi ka pilli mängib (kitarr, akordion vms.), kuid sel juhul on oht, et pulm jääb üksluiseks, kuna õhtujuhil on üsna raske koorem kanda.
Te ise tunnete oma külalisi kõige paremini, sest pidu õnnestub siiski kolme osapoole – pulmaisa, pillimehed, rahvas – koostöös. Kui tantsulõvisid või mõnd väiksemat sorti tantsukaslastki ei ole, ei maksa raisata raha sellele, et suguvõsa, kel elevant kõrva peale astunud, saaks elava muusika saatel viina võtta ja samas ütleb pulmaisa Sass Nixon : ”Mage on see, kui sadakond inimest muusikakeskuse saatel tantsivad, juhusliku muusikavaliku saatel...”
Niisiis, pilk külaliste nimekirjale!

Kui kavatsete korraldada suure peo ja kutsuda kokku erinevast põlvkonnast inimesi, võiksite valida ansambli, kes mängib tantsumuusikat, mis oleks üsna laialdase valikuga just muusikastiilide poolest- valsid, rumbad, ballaadid, rock’n roll’d jne.
Kindlasti ei maksa ansambli pealt kokku hoida, sest nimega tegijatel on töö- ja lavakogemus ning makstes suuremat honorari ei pea peo õnnestumise pärast pead valutama. Oma ala asjatundjaid maksab usaldada. „Pulmad ei ole selline üritus, mille puhul saab nn."katsetada" peo kordaminekut ning järgmine kord teha iseendal uuesti ja paremini”, ütleb pulmaisa Raul Kivi ja ka pulmaisa Virgo Jaani on sama meelt:” Enamasti ehk siis 90% juhtudel on ikka nimega bändid kordades paremad kui lihtsalt paariks korraks kokkutulnud pundid.” Kuigi pillid ei mängi, vaid ikka pillimehed, siis hea pillimehe käes mängib hea pill lihtsalt paremini. Aga oma kõrv on kuningas ja hea oleks kui saate valitud pillimehi kuulama minna, proovida nende lugude järgi tantsida, vaadata nende välimust, sest lisaks honorari suurusele ja nimele on tähtis, et nemad ja nende muusika teile meeldiksid. Ka ansambel Sleepwalkers ei soovita pulmadesse tellida bändi, keda ise pole kuulnud, sest tuttavale hea tundunud bänd ei pruugi just teie maitsele vastata.

Kas masinabänd või live-bänd?
Sleepwalkers teab, et live-bänd ning Virgo Jaanigi soovitab elavat muusikat, sõltumata sellest, kas seda teeb 2-, 3- või 4-liikmeline ansambel. Ka Sass Nixon ütleb, et eelistada tuleks ikka selliseid pillimehi, kes mängivad võimalikult palju naturaalpille(kitarrid, trummid, jne...). „Sellised bändid, kes on läinud odavama vastupanu teed ja oma muusikat nn "põhjadelt" lasevad, ei ole eriti tõsiselt võetavad. On olnud ka selline juhus, et klient tuleb minu käest küsima, et millal see karaoke kord otsa saab” ütleb Sass „On olemas ka ülihäid "põhjadel" mängivaid bände, kuid nad on teinud oma "põhjad" säravamaks sellega, et bändis ikka mingi kitarr, saksofon vms. pill ilmet andmas.”
Sleepvalkers, kes alustas ise masinabändina jagab arvamust: „Masinabändide mure polegi nii väga see, et nad väga kehva muusikat teeks, aga masin on masin ja tema teeb oma tööd igal õhtul täpselt ühte moodi. Selles peitubki minu arust põhjus, miks pillimehed lava peal haigutavad.”
Kui aga elekter juhtub ära minema, siis on küll äärmiselt tore, kui seetõttu kogu pidu lõppema ei pea ning muusikat on võimalik teha ka võimenduse ning elektrita.

Aga DJ?
Positiivne pool on võimalus anda nimekiri lemmiklugudest ning DJ-l pole kindlasti probleemi ka noorpaari lemmikloo leidmisega. Vaatamata juttudele, et justkui ei tahetaks plaadimuusika järgi eriti tantsida, võib DJ ikkagi olla ka hea rahva käimatõmbaja, sest just seda tööd teeb ta ööklubides ning võite ju minna vaatama, kuidas ta rahvast haldab. Konservmuusika puhul võib jääda puudu esitaja kontakt rahvaga ning peo edenedes võib tekkida kiusatus panna vaid plaat masinasse ning mida rohkem õhtu edasi läheb, seda harvemaks jäävad plaadi vahetamised. Sellisel juhul pole tõesti vahet, kas raadio või DJ.
Samas ei maksa unustada, et nii pulmaisa kui ansambel on siiski pulmas tööl ja ühel heal hetkel nende programm lõppeb, kuigi igas pulmas tuleb ette ka muusikakaugeid inimesi, kes teatavad, et kui nemad oleks pillimehed, mängiksid nad hommikuni. Ja mis toimub ansamblimuusika vaheaegadel, kes vastutab taustamuusika eest? Sel juhul on DJ omal kohal ning algselt plaadimuusika peale nina kirtsutav seltskond hakkab alkoholi mõjudes ja peo/programmi lõppedes ka selle järgi tantsima. Eestlane ju ikka ei saa alguses vedama ja pärast pidama, teab vanarahvas.

Ükskõik kumma te valite, kas ansambli või plaadikeerutaja, tuleb enne pidu selle tegijaga kokku saada.
Et täpsustada mida, millal ja kui palju mängitakse ning ei tuleks üllatusena kui teie avavalsi lugu ei teagi ja peale südaööd pillid kokku pakitakse.
„Kui eelnev kokkulepe puudub, siis on ansambli ülesanne vaid oma muusika esitamine. Ei saa loota, et ansambliga käib kaasas kogu ürituse helindamine või teiste artistide ning peojuhi teenindamine. Kõik on võimalik, kuid need asjad tuleb enne kokku leppida.” ütleb Nukker Kukeke

Kirjalik leping on siin vajalik!!

Pillimeestele on abiks kui te juba teate:
* Kas üritus toimub siseruumides või väljas? Kui üritus toimub väljas, kas on arvestatud ilmamuutusega? Tehnika ja pillid maksavad piisavalt palju, et keelduda esinemisest vihmas.
* Kas ansamblil on piisavalt esinemisruumi ja tantsijatel piisavalt tantsuruumi?
* Kas lava soovivad kasutada peale ansambli ka teised esinejad?
* Kas elektrisüsteemid on kvaliteetsed ja peavad vastu?
* Mis toimub ansamblimuusika vaheaegadel, kes vastutab taustamuusika eest?
* Mis saab siis kui ansambel lõpetab, kas pidu jätkub ja kas on vaja helitehnikat?
* Kas ja kelle helitehnikat kasutatakse ürituse üldiseks läbiviimiseks (kõned, õhtujuhi mikrofon, teiste artistide esinemine, taustamuusika jms)?
DJ-gi võib elektrisüsteemi, helitehnika kasutamise ja tantsuruumi kohta küsimusi esitada.

Ka pulmavanem võiks teie peo pillimeestega enne kokku saada, et programmist ei kujuneks laiaulatuslik palagan.


Mida veel vaja läheb?
Kust leida pillimehi?