Ei takista vallid, ei takista kraav

Kui armastus ei ole küsinud geograafilisest vahemaast ning see päris oma õige on leitud seitsme maa ja mere tagant või plaanitakse abielutõotused vahetada ning pulmad pidada seitsme maa ja mere taga, siis ei piisa vaid koha peale sõitmisest ja säramisest. Enne hoolitseb paberimajandus pruudi ja peigmehe hea füüsilise vormi eest seitsmel erineval moel.

Valmisolla...

• Tõend perekonnaseisuosakonnast, et ei olda abielus.

Tõendi saamiseks tuleb minna büroosse koha peale, täita selline (avaneb pdf.) blankett.
Valmis tõendi vormi näeb näiteks Regionaalministri 18. aprilli 2006. a määrusest nr 2
"Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste ja nende poolt väljaantavate tõendite vormid" (lisa 12).
Tasuda riigilõiv. Riigilõivuseaduse §301 alusel 25.-, saab maksta kohapeal sularahas.

Uurida, milliseid dokumente nõuavad nn. asukohamaad lisaks kas vastava riigi välisesindusest Eestis või vastava maa lähimast esindusest mõnes teises (Euroopa) riigis.

Abiks võib olla google otsingumärksõna "wedding /asukohamaa inglise keeles/", see leht ja reisibürood , kes pakuvad välismaal abiellumise pakette näiteks Estravel.

Maksab valmis olla selleks, et küsitakse :
- sünnitunnistust
- passi koopiat
- elukohatõendit (kohalikust omavalitsusest)
- väljavõtet karistusregistrist
- tervisetõendit

+ muidugi hiljuti tehtud fotod.

Täpsem info vastava maa esindusest.

Kuna eesti keel ei ole just rahvusvahelise suhtlemise keel ning väljaantud dokument peaks olema ka välisriigis kehtiv, siis tuleb vastavad paberid legaliseerida või apostillida.

"Legaliseerimine või apostilliga kinnitamine on protseduur, millega antakse ühes riigis välja antud ametliku dokumendi kasutamiseks teises riigis rahvusvaheliselt tunnustatud tõestus dokumendi ehtsuse kohta." öeldakse Notarite Koja lehel.


Apostillimine.
Kiirendamaks dokumentide tunnustamist, sõlmiti Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi kaudu 1961. aastal välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsioon (apostillikonventsioon), mille kohaselt võeti kasutusele lihtsam protseduur – dokumendi apostilliga kinnitamine.
Tunnistusega (apostille'ga) kinnitamine on formaalsus, millega avalikule dokumendile kinnitatakse eraldi lehel tunnistus, millega pädev ametiasutus kinnitab avaliku dokumendi allkirja ja dokumendil oleva pitseri või templi ehtsust või allakirjutanud isiku pädevust.
Konventsiooniga ühinenud riigid leiab siit.

Erinevaid dokumente kinnitavad apostilliga erinevad ministeeriumid, näiteks notarite ja vandetõlkide dokumente kinnitab justiitsministeerium, rahvastikuregistri ja perekonnaseisutõendit siseministeerium, arstitõendit sotsiaalministeerium. Täpsemalt kuidas esitada taotlus ning kuhu tasuda riigilõiv (230.- per dokument) siit.


Legaliseerimine.
Legaliseerimine on keerukam protseduur ja dokument peab läbima nii selle väljastanud asutuse riigi kui ka dokumenti vastuvõtva riigi legaliseerimisega tegelevad ametiasutused (tavaliselt välisministeeriumid, aga ka selle ma saatkonnad ja esindused teistes riikides). Legaliseerimise kohta saab täpsemat informatsiooni Eesti Välisministeeriumist, kus legaliseeritakse Eestis välja antud dokumente, mida on vaja kasutada riikides, mis ei ole ühinenud Haagi ehk apostilli konventsiooniga (nt Kanada ja paljud Vaikse Ookeani saareriigid).



Dokumente ei ole vaja apostilliga kinnitada või legaliseerida kui neid soovitakse kasutada riikides, millega Eesti on sõlminud õigusabilepingud: Läti, Leedu, Poola, Ukraina, Venemaa.
Õigusabilepingu kohaselt tunnustatakse Eestis avalikku dokumenti, mis on koostatud või tõestatud ühes eespool loetletud riigis, ilma täiendava tõestamiseta.
Välisministeeriumile teadaolevalt võivad Leedu, Läti ja Poola aeg-ajalt Eesti avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamist siiski paluda.



Keeleprobleem veel lisaks.
Tavaliselt vajab dokument välisriigis kasutamiseks tõlget.
Tuleb eristada ühekordseid ja alaliselt kasutatavaid dokumente. Ühekordsed dokumendid on näiteks tõendid, õiendid, registrite väljavõtted. Tavaliselt nõuavad välisriigid selliste dokumentide puhul originaali apostilliga kinnitamist. Näiteks perekonnaseisu õiendiga tuleb kõigepealt minna Siseministeeriumisse, kus sellele lisatakse apostill. Hiljem lisatakse tõlge. Tõlget eraldi apostilliga kinnitama ei pea.

Kui aga tegemist on alaliselt kasutatava dokumendiga (näiteks sünnitunnistus), mille originaali ära ei saa anda, tuleb dokumendist teha notariaalselt kinnitatud ärakiri. Apostilliga kinnitatakse notariaalne ärakiri Justiitsministeeriumis.

Kui alaline dokument vajab tõlget, peab ka tõlge tavaliselt läbima samad formaalsused. Kui ärakiri on notariaalselt kinnitatud tuleb pöörduda tõlkebüroo, tõlgi või vandetõlgi poole. Tõlkebüroode tõlgid viivad tihti ise oma tõlked notaribüroosse tõlgi allkirja kinnitamiseks ja klient saab notariaalselt kinnitatud tõlke kätte tõlkebüroost.
Vandetõlgi tõlget notaribüroos kinnitama ei pea, sest vandetõlgil on õigus ise kinnitada enda tõlke õigsust.
Kui välisriigi asutus, kuhu dokument esitatakse, seda nõuab, tuleb apostilliga kinnitada nii dokument ise kui selle ärakiri või tõlge.


Pulmad peetud, tuleb legaliseerimise/apostillimise tee käia teistpidi - välisriigis väljaantud abielutunnistus selle väljaandnud maa vastavas ametkonnas kas legaliseerida või kinnitada apostilliga ja registeerida Eesti rahvastikuregistris.

Aga abiellumine Fidzi saarel, kus esimesena maailmas näeb selle päeva päikesetõusu, on kõike seda kindlasti väärt.

Eestis abielluv välismaalane vajab legaliseeritult või apostillitult:
- tõendit, et ei olda abielus
- elukohatõendit (kui puudub elamisluba)


Abiks olid:
Justiitsministeerium
Välisministeerium
Notarite Koda

Aitähh Kairile ja Carolynile!

Eestisse, organiseerijasse, tagasi